/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik palderjan
Views: 33

Harilik palderjan

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Päristuumsed ehk eukarüoodid / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Uniohakalaadsed / Dipsacales
Sugukond: Kuslapuulised / Caprifoliaceae
Alamsugukond: palderjanilised / Valerianaceae
Perekond: Palderjan / Valeriana
Liik: Harilik palderjan / Valeriana officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik palderjan on mitmeaastane palderjaniliste sugukonda, perekonda palderjan kuuluv suvihaljas taim, Taimel on 50 kuni 135 cm pikkune õõnes õisikut kandev vars, mis sageli omandab violetjaspunase toonivarjundi. Taime juurmised lehed moodustavad rosette, on peenikesed ja paaritusulgjad vastakuti asetsevad liitlehed, mis koosnevad 2–11 lehekesest. Palderjani risoom on jäme ja harunev ning iseloomulikult aromaatne. Õied on enamasti mõlemasugulised, ühe sümmeetriateljega. Õiekate kaheli, alusel õõnsa kotja moodustisega. Tupp liitlehine, tipmed õitsemise ajal sissepoole käändunud, hiljem moodustavad need seemnise tipul asuva pappuse. Kroon liitlehine, lehterjas, viie tipmega ja enam või vähem roosakas, harvem valge. Õied on koondunud suhteliselt suurde ja tihedasse, rohkesti harunevasse sarikasse. Sarikad on enamasti vastakuti ja moodustavad vahel kännase. Õitseb juuni lõpust septembrini. Vili on sile või veidi karvane seemnis. Levib tuule abil, on varustatud pappusega. [1]

Levila
Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike niitudel, puisniitudel, sooservades, kraavikallastes ja võsastikes. Palderjan on Eesti puisniitude, soode, võsade ja ojade kallastel üsna levinud taim. [1,2]

Toime ja kasutamine
Palderjan on populaarne taimne ravim, mida kasutatakse unerohu ja rahustina, kuid kliiniliste uuringute tulemused on olnud vastuolulised. [4] Palderjani on rahvameditsiinis kasutatud juba üle 2000 aasta. Taime on kasutatud unehäirete leevendamiseks ja mitmete närvisüsteemi häirete, nagu hüsteeria ja epilepsia, raviks. Teada on tema toime spasmolüütilise, diureetilise ja menstruatsiooni soodustava ainena. [5]

Taimes sisaldub isovaleriaanhapet, estreid, park- ja limaaineid, iridoide: valepotriaadid (0,2–2%) – ebapüsivad ühendid, mis lagunevad baldrinaalideks, valtraadid (isovaltraat, valtraat, isovaleroksühüdriin, atsevaltraat, valekloriin) ning didrovaltraadid (didrovaltraat, homodidrovaltraat, deoksüdidrovaltraat, homodeoksüdidrovaltraat, isovaleroksühüdroksüdidrovaltraat), glükosiidi valerosidaat, eeterlikke õlisid: bornüülisovalerianaat, isopalderjanhape, bornüülatsetaat, isoeugenüülvalerenaat, isoeugenüülisovalerenaat, valerenaal, valeranoon, seskviterpeene: palderjanhape, 2-hüdroksüpalderjanhape, 2-atsetoksüpalderjanhape ning pürrolüsidiinalkaloidid: aktinidiin, hatiniin, valerianiin, valeriin, alfa-metüülpürrüülketoon. [6]

Droogiks varutakse juurt ja risoome. Kogumine toimub sügisel. Juured puhastatakse mullast külma veega ja lõigatakse pikuti pooleks või neljaks ning kuivatatakse 30-35 °C juures. Päevane annus on kuni 15 g droogi. Tinktuuri 1:5 etanoolis võetakse 3-5 ml kuni kolm korda päevas. [6]

Kasutatud kirjandus
1. Eesti Loodusmuuseum. (n.d.). Harilik palderjan (Valeriana officinalis). Võetud (09.11.2023) Eesti Loodusmuuseumi veebilehelt: https://bio.edu.ee/taimed/osistaim/palderjan.htm 
2. eElurikkus. (n.d.). Valeriana officinalis L. Võetud (09.11.2023) eElurikkuse andmebaasist: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/8116
3. Jakovlev, G. P. ja Tselombitjko, V. A. (1919). Botanika. Izdateljstvo SPHFA.
4. Shinjyo, N., Waddell, G., & Green, J. (2020). Valerian Root in Treating Sleep Problems and Associated Disorders-A Systematic Review and Meta-Analysis. Journal of evidence-based integrative medicine25, 2515690X20967323. https://doi.org/10.1177/2515690X20967323
5. Sundaresan, N., Narayanan, K., Ilango, K. (2018). Valeriana officinalis: a review of its traditional uses, phytochemistry and pharmacology. Asian Jaurnal of pharmaceutical and clinical research. 11(1):23. DOI:10.22159/ajpcr.2017.v11i1.22588
6. Raal, A. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, 2010. Eesti Entsüklopeediakirjastus