Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteridae
Perekond: Suhkruleht / Stevia
Liik: Paraguai suhkruleht / Stevia rebaudiana Cav.
Botaaniline kirjeldus
Paraguai suhkruleht ehk stevia on igihaljas kuni 0,9 meetri kõrguseks kasvav rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast suhkruleht. Lehed on lantsetikujulised või elliptilised, hambulised, vahelduvad, lihtsad, läikivad ja tumerohelised, pinnalt karedad, mõnikord veidi karvased, kuni 5 cm pikad ja 2 cm laiad. Taime maaaluse osa moodustab peamiselt pinnapealne juurestik, mille paksem peajuur ulatub sügavamale; juured on kiulised, lõimelised ning ainus osa taimest, kus stevioolglükosiide ei leidu.
Stevia on kahekojaline taim, kes õitseb oma looduslikus levilas varakevadel. 2-6 korvõisikut paiknevad kännasjas liitõisikus. Õied on kaheli õiekattega, viietised, väikesed, tähtjad putkõied. Õitel tajutav lõhn puudub. Viljaks on umbes 3 mm pikkune seemnis, mis on tipust sulgja pappusega varustatud. Taim on putuktolmleja, tolmeldajateks on peamiselt mesilased. [1]
Levila
Stevia on mitmeaastane taim, mis looduslikult kasvab Lõuna-Ameerikas, eriti Brasiilias ja Paraguai. Paraguai suhkrulehe suurimad kasvatajariigid on Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Tai, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Kanada ja Hiina. Taim on niiskuse suhtes nõudlik. [2,3] Parasvöötme tingimustes kasvatatakse üheaastase taimena.
Toime ja kasutamine
Stevia taimest saadakse kõrgekvaliteedilist, kalorivaba suhkruasendajat. Magusus tuleneb stevioolglükosiididest, mis on 100-300 korda magusamad kui sahharoos. Lisaks vähendab stevia oksüdatiivset stressi, alandades diabeediriski. Selle lehti on kasutatud diabeedi ja mitmesuguste teiste ainevahetushaiguste kontrollimiseks ja raviks. [4] Peamised magusained on steviosiid ja rebaudiosiid A. Need ühendid on termiliselt stabiilsed isegi kuni 200°C temperatuuril, mistõttu sobi suhkruleht kasutamiseks toitudes, mis vajavad termilist töötlemist. Arvatakse, et taimel on antioksüdantne, antimikroobne ja seenevastane toime. Stevia sisaldab ka foolhapet, C-vitamiini ning aminohappeid. [4]
Kasutatud allikad
1. Missouri Botanical Garden. (n.d.). Stevia rebaudiana. Retrieved November 17, 2023, from https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?kempercode=e489
2. Petruzzello, Melissa (12 December 2017). "stevia | Description, Plant, & Sweetener". Encyclopedia Britannica. Encyclopædia Britannica, inc. Retrieved 17 November 2023.
3. Ramesh, K., Singh, V., & Megeji, N. W. (2006). Cultivation of Stevia [Stevia rebaudiana (Bert.) Bertoni]: A Comprehensive Review. In Advances in Agronomy (Vol. 89, pp. 137–177). Academic Press. https://doi.org/10.1016/s0065-2113(05)89003-0
4. Patel, S., & Navale, A. (2023). The Natural Sweetener Stevia: An Updated Review on its Phytochemistry, Health Benefits, and Anti-diabetic study. Current diabetes reviews, 10.2174/1573399819666230501210803. Advance online publication. https://doi.org/10.2174/1573399819666230501210803
5. Lemus-Mondaca, R., Vega-Gálvez, A., Zura-Bravo, L., & Ah-Hen, K. (2012). Stevia rebaudiana Bertoni, source of a high-potency natural sweetener: A comprehensive review on the biochemical, nutritional and functional aspects. Food chemistry, 132(3), 1121–1132. https://doi.org/10.1016/j.foodchem.2011.11.140
