Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astrilaadsed (Asterales)
└── Korvõielised (Asteraceae)
└── Maarjaohakas (Silybum)
└── Harilik maarjaohakas (Silybum marianum L.) [1–3]

Botaaniline kirjeldus
Harilik maarjaohakas on kaheaastane 0,7-1,5 m kõrgune rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast maarjaohakas. Taime lehed on läikivad, nahkjad ja nende pealmine pool on valgelaiguline või marmorjas. Juurmised lehed on sopiliselt sulglõhised, nende servadel on kollased ogad. Ülemised lehed on varreümbrised, kõrvakestega ja süstja kujuga, lõhistunud teritunud ogatippudeks.

Maarjaohakal on munajas korvõisik, mille üldkatise lehed paiknevad soomusjalt ümber õisiku, need on munajad, sulgjagused, 1-4 cm pikad ja silmatorkavalt teritunult ogaliste ja torkivate tippudega. Korvõisiku moodustavad violetsed 13-25 mm pikkused kellukjad putkõied. Viljad on pappusega seemnised. Need on on 6-7 mm pikkused, 3 mm laiused ja 1,5 mm paksused. Seemnekest on pruunikas, musta või roheka varjundiga, kesta peal on tumedad või hallikasvalged täpid. Seeme on õlikas ning selle tipus on kollane mõhnjas ring. Seemnetel on kibe maitse ja väga nõrk lõhn. Ürdi maitse on mõru, terav ja ebameeldivalt soolane. [1,2]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Assoorid; Madeira; Kanaari saared; Portugal; Hispaania; Baleaarid; Prantsusmaa; Korsika; Itaalia; Sardiinia; Sitsiilia; Kreeka; Kreeta; Ida-Egeuse saared; Küpros; Albaania; Bulgaaria; Loode-Balkani poolsaar; Türgi Euroopa-osa; Põhja-Kaukaasia), Aafrikas (Alžeeria; Egiptus; Etioopia; Liibüa; Maroko; Tuneesia; Lääne-Sahara) ning Aasias (Afganistan; Türgi; Liibanon–Süüria; Palestiina; Iraak; Iraan; Laheri riigid; Kuveit; Saudi Araabia; Jeemen; Kasahstan; Tadžikistan; Türkmenistan; Usbekistan; India; Nepal; Pakistan; Lääne-Himaalaja). [1]

Introdutseeritud või naturaliseerunud Euroopas (Austria; Balti riigid; Valgevene; Belgia; Tšehhi–Slovakkia; Taani; Saksamaa; Suurbritannia; Iirimaa; Ungari; Holland; Norra; Poola; Rootsi; Šveits; Rumeenia; Ukraina; Krimm; Fääri saared; Euroopa-Venemaa eri piirkonnad: Kesk-, Ida-, Põhja-, Loode- ja Lõuna-Euroopa Venemaa), Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik: Cape Provinces; Northern Provinces), Aasias (Bangladesh; Vietnam; Tai; Korea; Taiwan; Hiina: Hainan, Põhja-keskosa, Lõuna-keskosa, Kagu, Sise-Mongoolia, Mandžuuria, Qinghai, Tiibet, Xinjiang; Borneo; Malaya; Filipiinid; Indoneesia: Jawa, Sumatera, Sulawesi, Väikesed Sunda saared; Venemaa: Lääne-Siber, Primorje), Austraalias ja Okeaanias (Austraalia: New South Wales, Northern Territory, Queensland, South Australia, Tasmania, Victoria, Western Australia; Norfolki saar; Uus-Meremaa: Põhjasaar, Lõunasaaar; Chathami saared), Põhja-Ameerikas (Kanada: Alberta, Briti Columbia, New Brunswick, Nova Scotia, Ontario, Québec, Saskatchewan; USA: Alabama, Arizona, Arkansas, California, Colorado, Connecticut, Illinois, Indiana, Louisiana, Maryland, Michigan, Mississippi, Nevada, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, New York, North Carolina, Ohio, Oklahoma, Oregon, Pennsylvania, Tennessee, Texas, Vermont, Virginia, Washington, West Virginia, Wisconsin) ning Lõuna-Ameerikas (Argentina: kirde, loode ja lõuna; Boliivia; Brasiilia: põhja, kirde, kagu, lõuna ja lääne-keskosa; Tšiili: põhja, kesk ja lõuna; Colombia; Ecuador; Paraguay; Peru; Uruguay; Venezuela; Falklandi saared; Juan Fernándeze saared). [1]

Kasvatamine
Taim eelistab päikeselist kasvukohta ja talub hästi kuivemapoolseid perioode. Taim on torkiv. [4] 
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega. Taim annab soodsatel tingimustel rohkelt seemet ja võib anda isekülvi. [4]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned ei vaja idanemiseks eeltöötlemist. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 20–25 °C. [5]
Kasvutingimused
Maarjaohakas kasvab paremini täispäikeses ning hea drenaažiga, keskmise viljakusega muldadel. [4] 
Allelopaatia ja sümbioos
Võib moodustada arbuskulaarset mükoriisat. Saaki ning seemnete kvaliteeti võivad vähendada õisikuid ja vilju kahjustavad putukad nt kärsakad. [4]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse küpseid vilju (Silybi mariani fructus). Koristus ajastatakse tavaliselt nii, et seemnised oleksid küpsed, kuid enne massilist varisemist. Ogaliste õisikute tõttu on vajalik kaitseriietus ja -kindad. [2,4] Kuivatatud droog hoitakse kuivas, jahedas ja valguse eest kaitstult, suletud nõus; õlirikkad viljad on niiskuse ja oksüdatsioonile tundlikud. [2]

Keemiline koostis
Flavonolignaanid (silümariini kompleks)
silübiin (silybin; sageli käsitletakse ka silibiniinina) [6,7]
silükristiin (silychristin) [6,7]
silüdianiin (silydianin) [7]
isosilükristiin (isosilychristin) [7]
Flavonoidid
rutiin (rutin) [6]
müriset iin (myricetin) [6]
kemferool (kaempferol) [6]
kvertsetiin (quercetin) [6]
apigeniin (apigenin) [6]
krüsoeriol (chrysoeriol) [6]
luteoliin (luteolin) [6]
naringeniin (naringenin) [6]
Fenoolsed happed
klorogeenhape (chlorogenic acid) [6]
kohvhape (caffeic acid) [6]
salitsüülhape (salicylic acid) [6]
protokatehhu-hape (protocatechuic acid) [6]
p-hüdroksübensoehape (p-hydroxybenzoic acid) [6]
gentisiinhape (gentisic acid) [6]
vanilliinhape (vanillic acid) [6]
süüringhape (syringic acid) [6]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [6]
feruulahape (ferulic acid) [6]
sinapiinhape (sinapic acid) [6]
rosmariinhape (rosmarinic acid) [6]
ellagiinhape (ellagic acid) [6]
bensoehape (benzoic acid) [6]
gallushape (gallic acid) [6]
Muud fenoolsed ühendid
arbutiin (arbutin) [6]
aeskuliin (aesculin) [6]
hesperidiin (hesperidin) [6]
naringiin (naringin) [6]

Muud ühendid
glutatioon (glutathione) [6]
katehhiin (catechin) [6]
epikatehhiin (epicatechin) [6]
steroidid [2]
polüiinid [2]
fumaarhape [2]

Peamised toimeained
Peamisteks toimeaineteks peetakse silümariini flavonolignaane, mis seostuvad eeskätt maksarakke kaitsvate, antioksüdatiivsete ja põletikuvastaste toimemehhanismidega. [7] Hariliku maarjaohaka viljad sisaldavad flavolignaane, flavonoide, rasvõli ja steroide. Taime ürdid sisaldavad aga peamiselt flavonoide, steroide, polüiine ja rohkelt fumaarhapet. [2]

Toime ja kasutamine
Maarjaohaka viljadel on maksarakke mürgistuse eest kaitsev, nende taastumist kiirendav, antioksüdantne, antiinflammatoorne ning sidekoestumist tõkestav toime. Vähivastane toime eesnäärme kartsinoomi korral. Loomkatsed on näidanud, et taim takistab ja aeglustab maohaavandite tekkimist. Tinktuuri kasutusel on tõestatud sapi teket ja sekretsiooni suurendav ja spasme leevendav toime. Kasutatakse antimaksatoksilise vahendina maksakahjustuse profülaktikas ja ravis, posthepaatilise sündroomi, maksatsirroosi, rasvmaksa, krooniliste sapipõie- ja maksahaiguste ning kollatõve toetavas ravis. Rakendatakse antioksüdandina. Mõnel juhul kasutusel seedehäirete ja veenipõletiku puhul. [2]

Viljade päevaseks annuseks on ligikaudu 12–15 g droogi. Ürdi tarvitamist soovitatakse hoida tagasihoidlikumana (mitte üle 3–5 g päevas). [2] Arvestada tuleb ka võimaliku ülitundlikkusega korvõieliste suhtes ning ettevaatus on põhjendatud raseduse ja imetamise korral. [2]

Kasutatud kirjandus
[1] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Silybum marianum (L.) Gaertn. In Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:249211-1.
[2] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[3] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[4] Marceddu, R., Dinolfo, L., Carrubba, A., Sarno, M., & Di Miceli, G. (2022). Milk thistle (Silybum marianum L.) as a novel multipurpose crop for agriculture in marginal environments: A review. Agronomy, 12(3), Article 729. https://doi.org/10.3390/agronomy12030729
[5] Liava, V., Ntatsi, G., & Karkanis, A. (2023). Seed germination of three milk thistle (Silybum marianum (L.) Gaertn.) populations of Greek origin: Temperature, duration, and storage conditions effects. Plants, 12(5), Article 1025. https://doi.org/10.3390/plants12051025
[6] Lekmine, S., Benslama, O., Ola, M. S., Touzout, N., Moussa, H., Tahraoui, H., Hafsa, H., Zhang, J., & Amrane, A. (2025). Preliminary data on Silybum marianum metabolites: Comprehensive characterization, antioxidant, antidiabetic, antimicrobial activities, LC-MS/MS profiling, and predicted ADMET analysis. Metabolites, 15(1), Article 13. https://doi.org/10.3390/metabo15010013
[7] Shahsavari, K., Shams Ardekani, S., Shams Ardekani, M. R., Mokaber Esfahani, M., Kazemizadeh, H., Jamialahmadi, T., Iranshahi, M., Khanavi, M., & Hasanpour, M. (2025). Are alterations needed in Silybum marianum (silymarin) administration practices? A novel outlook and meta-analysis on randomized trials targeting liver injury. BMC Complementary Medicine and Therapies, 25, Article 134. https://doi.org/10.1186/s12906-025-04886-y