Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Puju / Artemisia
Liik: Koirohi / Artemisia absinthium L.
Botaaniline kirjeldus
Koirohi on mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kasvab sõltuvalt elupaigast 50–150 cm pikkuseks. Ühel taimel areneb mitu vart. Varred on puitunud, ribilised, püstised, mõnikord lamavad. [2, 3] Värvuselt on nad peaaegu alati hallid või hallikasrohelised, läikivad. Lehed on mõlemalt poolt hallid, valged või rohekashallid sügavalt lõhestunud lihtlehed. [1–3] Lehtedel on eeterlikku õli eritavad karvad, mis kaitsevad taimi kõrgete temperatuuride ja pikaajalise põua ning kahjurite eest [3]. Lehed on väga tugeva iseloomuliku lõhna ja mõru maitsega. Lehe pikkus on 5–9 cm. Laiuselt on nad 3–7 cm. [2]. Õied on kollased. Nad paiknevad korvõisikus, mille läbimõõt on 3–4 cm. Korvõisikus on 40–70 õit. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised torukujulised putkõied, serval ühesugulised helekollased putkjad emasõied. Taime õitsemisperiood Kesk-Euroopas juuli lõpust oktoobrini. [2, 3] Eestis alustab õitsemist augustis-septembris.
Levila
Koirohtu leidub Aasias, Lähis-Idas, kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna Põhja-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. [2, 3] Kasvab ka Eestis. Tavaliselt leidub elamute läheduses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Rohkem on taim levinud saartel ja rannikualadel. [1]
Toime ja kasutamine
Koirohi on ravimtaim, mida kasutati juba ammustel aegadel. Suurtes annustes või pikaajalisel kasutamisel on see mürgine, sisaldades tujooni. Seda ei tohi tarvitada rasedad. Traditsiooniliste soovituste kohaselt kasutati taime lehti palaviku alandamiseks ja õisi kõhuhaiguste puhul. Koirohu tinktuuri kasutati toonikuna ja seedimise abivahendina. [2, 3] Koirohu kasutati ka aneemia, unetuse ja põieprobleemide raviks ning ka vigastuste ja mitteparanevate haavade raviks. Kuid koirohu kasutamine selliste näidustuste puhul nagu aneemia, nahakahjustuste ja raskesti paranevate haavade ravi ei ole teaduslikult kinnitatud. Eeterlike õlide ja aromaatsete hapete rikas koirohi kasutati koide, kirpude ja prussakate tõrjumiseks. [2, 3]
Tänapäeval kasutatakse koirohtu peamiselt seedimise parandamiseks ja söögiisu suurendamiseks. Oma mõru maitse tõttu kasutatakse koirohtu ka liha maitseainena. Kasutatakse ka veini- ja alkoholitööstuses. Näiteks vermut on vein, millele on lisatud koirohtu. Absindi koostisosa on samuti koirohi. [1, 2]
Kasutatud allikad
1. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste Ülikool (Itaalia), Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikool. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1274.html (01.10.2023).
2. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, Tartu Ülikool. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koirohi.htm (01.10.2023).
3. Szopa, A., Pajor, J., Klin, P., Rzepiela, A., Elansary, H. O., Al-Mana, F. A., Mattar, M. A., & Ekiert, H. (2020). Artemisia absinthium L.-Importance in the History of Medicine, the Latest Advances in Phytochemistry and Therapeutical, Cosmetological and Culinary Uses. Plants (Basel, Switzerland), 9(9), 1063. https://doi.org/10.3390/plants9091063
